Psühhoteraapiasse tulemine toimub iga inimese sisemistel ajenditel ja üks põhjus pole parem kui teine. Oluliseks on valmisolek ja motivatsioon enda jaoks midagi ära teha ja võtta vastutus oma elu eest.

Olgu siiski toodud mõned olukorrad, mille esinemisel on hea teraapiat kaaluda:

  • kui koged igapäevaselt või häirival määral intensiivseid emotsioone (enamasti negatiivseid), millega on keeruline toime tulla;
  • su enesetunne on kehv päevi ja nädalaid;
  • märkad, et ei tunne üldse eriti midagi ja see tuimus on häiriv;
  • oled märganud enda juures korduvaid käitumismustreid, mis mõjutavad su suhete kvaliteeti, tervist või hakkamasaamist muudes eluvaldkondades;
  • saad selgelt aru, et sul oleks elus vaja muutust, kuid sa ei tea, kuidas seda tekitada;
  • sul on minevikus olnud üleelamisi, mis üha meenuvad ja ei lase sul elada tänases hetkes;
  • oled enda suhtes sageli nõudlik või kriitiline ning ei tunne end iseendana hästi;
  • sul esineb elutüdimusmõtteid või kavatsus elust lahkuda. 

TERAAPIA PROTSESS

  • Teraapia algab tavaliselt tutvumise ja pikema probleemide kaardistamisega, mis võib võtta ühe kuni paar kohtumist.

  • Seansid kestavad enamasti 60 minutit, vajadusel kuni 90 minutit.

  • Teraapiseanssidel tehakse lisaks vestlusele erinevaid praktilisi harjutusi, mille eesmärgiks on parem arusaamine enda olukorrast ja vajadustest, uute oskuste harjutamine ja kinnistamine, vastuolulise info integreerimine tervikuks, intellektuaalselt tasandilt kogemuslikule tasandile tulemine.

  • Teraapia on terapeudi ja kliendi koostöö, kus terapeut loob ruumi, milles inimene saab aktiivselt tegeleda eneseuurimisega.

  • Selleks, et teraapiaruumis läbitöötatud teemad üldistuks igapäevaellu, lepitakse kokku seansside vahelistes tegevustes, oskuste harjutamises, eksperimentides jmt.

  • Teraapiaseansi jooksul ja järgselt võib inimene kogeda erineva intensiivsusega emotsioone. Parim on planeerida endale seansi järel vaba aega.

  • Teraapia ei pruugi anda kohest kergendust ja lahendust käesolevatele probleemidele. Tegemist on pikemaajalise õppimisprotsessiga.

  • Teraapias käsitletud teemad on konfidentsiaalsed st et terapeut ei avalda inimese kohta käivat informatsiooni väljaspool seisvatele isikutele. Erandiks on terapeudi superviisor, kelle rolliks on teotada terapeuti ja selle kaudu ka teraapias käivat inimest.