Minu ametialaste tegemiste hulka kuuluvad psühhoterapeudi, kliinilise psühholoogi, õppejõu ja teadlase rollid.
Teadveloleku ja heasoovlikkuse praktikad jõudsid minuni 2003. aastal läbi isiklike kogemuste. Uurides vastavasisulist kirjandust ja teadusuuringuid hakkasin TÜ psühhiaatriakliinikus töötades neid meetodeid rakendama ka oma klientidega, kes kannatavad peamiselt meeleolu- ja ärevushäirete, söömishäirete, sõltuvushäirete all ning nägin nende toimivust ja suurt potentsiaali. Olen teadveloleku teemal täiendanud end paljudel kursustel ja osalenud erinevates rahvusvahelistes töötubades ja konverentsidel. Peale doktoritöö kaitsmist 2007. aastal olen tegelenud ka teadveloleku toimemehhanismi uurimisega.
Psühhoterapeudina usun enim oma kliendi sisemisse ressurssi. Usk iseendasse võib olla mattunud musta masenduse või muude psüühikahäirete sümptomite alla, mis lõikavad inimese ära tema jõu allikast. Ometi ma tean, et see jõu allikas on olemas. Klient ei pruugi enam uskuda selle olemasolusse, aga minu ülesanne on aidata tal erinevate tehnikate abil seda näha. Teadveloleku ja heasoovlikkuse praktiseerimine aitab inimesel välja tulla negatiivsete mõttemustrite nõiaringidest ja tegeliku iseendaga taas ühenduse luua.